Maadaami kalender

Sel aastal sai 5 aastat meie ühingu tegutsemisest. Sel puhul andsime välja kalendri ja oh seda edevust, ikka iseenda piltidega. Ajas oleme aga ligi 100 aastat tagasi läinud. Jaanuari kuus (s.t. esimene pilt ülevalt) olen mina, seisan. Pildistas Alla Meinson, kes on minu arvates teinud võrratu töö.

HÄID JÕULE!

Minu lapitehnikas lina jõululauale, mis valmis Isetegija Teeme Koos projekti jaoks. Ja sini-hõbedased kuulid on kaunistatud litrite, paelte ja kangaga. Tiimari pallidele on tehtud sisselõiked, millesse on kinnitatud kangas, ühenduskohad on kaetud hõbedaste paeltega ja osa sektoreid litritega, kõik on kinnitatud väikeste naelapea nööpnõeltega. Ilusat jõuluaega!

Klaasist kelluke

Võtsin selle kellukesega osa ka Isetegija kaunima jõuluehte konkursist. Lihtsalt sellepärast, et ta tundus mulle nii teistmoodi, et tuli tahtmine teistelegi näidata. Kellukese idee tuli realiseerimiskeskuses vanast kastist ( laboriklaaside jäägid, enamus katki) mingi laboriklaasi-lehtri leides. Ja siis meenus suvel Lapimaa poole sõites teeäärne Veskikello peatus. See on üks ütlemata tore söögikoht, mis on nii seest kui väljast ümbritsetud kelladega, suurte (inimesekõrgused )ja väikeste, värviliste ja metallsetega. Lisasin oma juttu tõestuseks ka paar pilti, klõpsisin seal päris palju. Minu kelluke aga valmis järgmiselt: kõigepealt sai ta paar kihti klaasivärvi ja siis kergelt ahjust läbi, järgmisena tegin fimost ülemise osa. Panin ahju sooja nii, et soojendas ainult ülevalt, seega õhuke klaas viga ei saanud aga fimo läks ilusti kõvaks. Seejärel kaunistasin kahepoolsete kleebistega, mis kuldasin fimo kullaga üle, samuti tegin servad ja kaunistuseks veel lips. Selline ta saigi.

Neljas advent

Alles see oli kui esimese küünla süütasime, täna põlevad juba kõik neli ja kohe-kohe... ta saabubki. Meie pere neli jõulusokki on kamina ees koha sisse võtnud ja üllatavad hommikuti. Üks meie pere sokk aga on Tartumaal Nõos ja jääb ainult loota, et seegi sokk rõõmu toob. Sokid on õmmeldud villasest riidest ning pildid on peale vilditud nõelaga. Kaunist jõuluootust teilegi!

Jõululina

Esimene jõululina sel aastal, neid peaks siia veel tulema.

Väike jõulurõõm

Kui ma ennast sel aastal Isetegija TKV jõuluprojekti registreerisin, siis ma ei osanud küll ette kujutada kui keeruliseks mul selle valmistamine kujuneb. Tean, et kõik on tublid isetegijad ja tuleb palju vaeva näha, et millegagi üllatada. Kuna arvasin ennast tugeva olema lapitehnikas , õmblemises ja siidimaalimises siis oligi loomulikult kavas neid oskuseid kasutada. Loosi tahtel tuli mul kingitus teha ossu59-le. Kui ma tema blogiga tutvuma asusin siis oli selge, et minu tugevad küljed muutusid kohe nõrkadeks ehk arenguruumi jätkub. Kuidas saan ma siidimaali kinkida inimesele, kes oskab võrratult tekstiilimaali. Päästjaks osutus seekord viltimine, mida ka viimasel ajal palju tehtud. Esimesed paar sussitegu ei tulnud veel nii head kui vaja seega meisterdasin jõulupärja. Hea kerge, ei aja okkaid, võib kõikjale paigutada. Ka pärlitöid olen aeg-ajalt ikka teinud kuigi siin blogis neist suurt midagi ei ole. Ei oska väikeseid läikivaid asju pildistada. Seega siis lisasin kõrvarõngad ja paeltega punutud kaardi. Pilt on pärit ossu59 blogist.

Järgnevalt aga mulle saabunud jõulurõõmust.

Olin täna suures masenduses, kuna hambatehniku juures selgus, et mu hammast ei ole võimalik täna taastada ja kõik see läheb mulle väga kalliks ja võtab palju aega. Ja kõige lootusetumas olukorras astus uksest sisse... ei mitte jõuluvana ... vaid postiljon ja tõi pakki. Ma ei suutnud isegi mitte rõõmustada. Paki sisu aga muutis mu tänase päeva...ma ei ole vist kunagi midagi nii ilusat saanudki! Tundsin nende kinnastega esimesest kokkupuutest tugevat sidet, täpselt parajad, võrratult ilusad. Kingitus ainult mulle. Pilt ei suuda seda edasi anda aga peal on ilus kuusepuu tikand ja pärlikaunistus. Suured-suured tänud sulle, kallis Sunray!
See võrratu kaart kaunistab mu jõuluaega. Kõige paremini iseloomusab kingitust aga Sunray enda luuletus kaardilt:

Kuusepärjad on nüüd ustel,
kuuse-ehted müügil poes.
Kinnastel on kuusemuster-
jõulukuul on kuused moes!
Hõbekuust on jõulukaardil,
mille Sulle saadan ma.
Kuuselõhn on jõulutaadil
kui Su tuppa astub ta.

Veelkord suur tänu Sunray!

Linnukesed aknal

Vilditud linnukesed köögiaknal. Need rohelised silmad vasakul pool akna taga kuuluvad ühele meie kassidest, kes on parajasti linnujahil.

Õlgedest jõulupärg

Ilusat kolmandat advedipühapäeva. Pildil õlgedest jõulupärg, kaunistatud paelte ja punaste marjadega. Tegelikult ei olegi see minu töö vaid noorema tütre poolt jõuluseadekursusel õpetaja juhendamisel tehtud.

Advendikalender

Igal aastal olen oma jõuluettevalmistustega hiljaks jäänud. Sel aastal otsustasin juba oktoobris alustada. Esimeseks tööks sai taskutega advendikalender. Tundus väga lihtne olema ja pidi kiiresti valmis saama aga kokkuvõttes tegin ma seda ikka mitu nädalat igal õhtul. Materjalideks villane riie, käsitöö vilt ja tikkimisniit.

Kaardid

Kaarte on ka sel aastal palju tehtud, nüüd tuleb nendega kedagi rõõmustada, sest varasemad kogemused on näidanud, et posti ma neid küll panna ei jõua. Olen seda igal aastal planeerinud aga plaanidest kaugemale ei ole jõudnud. Oleks ju tore peale aastaid meili ja sms-i õnnitlusi postkastist isetehtud kaart leida. Need kaardid siin on decopage paberilt aga eriti meeldis mulle selle aastane avastus: kahepoolsed kleebised ja sinna sädelust raputada ja siis veel loomulikult embossing kaardid. Aga nendest mul pilte ei ole.

Advendiaeg

Varsti jõulud käes ja mina ei ole veel oma tegemistest kriipsugi kirjutanud. See tähendab ainult seda, et kogu aeg on kulunud tegemisele mitte selle väljapanekule. Täna on aga selline kummaline päev: terve päev lumevangis - lapsed koolist kodus, ise tööle ei pääsenud, mees koolitusele ei pääsenud. Homme peame ka mõlemad tööl olema aga kuidas ... tee on siiani läbimatu. Üle handege eriti kaugele ei lähe, lihtsalt jõudu ei ole, lumi on täistuisanud kohtades ikka ilma liialdusteta rinnuni.
Niipalju ilmast. Käsitööst ka. Pildid on minu selleaastastest jõulusokkidest, olen neid päris palju teinud, osad on juba ära kingitud aga need andsin tütrele, kes pidi homme Pärnusse laadale minema. Jõulusokkid on mõeldud kamina kohale või mujale riputamiseks, materjaliks villane ja peal nõelvilditud pildid. Kõik erinevad. Sees vooder.

Aastaaegade projekt

Tehtud! Selleks aastaks on minu jaoks IT aastaaegade aastaprojekt lõppenud. Ootan huviga järgmist aastat. Minu pöidlahoidmisest on kasu olnud : hetkel juhibki minu lemmikteema.

Käsitöö läbi aastaaegade - SÜGIS

Panin siiski sügise pildi üles. Ei ole just kõige parem. Olen viimasel ajal piltide tegemisega hädas. Oma Olymposega korralikke pilte ei saa ja tütre kaamera on harva kodus. Tekk ise valmis siis kui väljas olid täpselt sellised värvid. Sügisvärve jätkus sel aastal nii kauaks, et tekk valmis jõuda. Mäletan, et eelmisel aastal üritasin ka tegema hakata aga lumi tuli ruttu maha ja mingit sügisvärvide meeleolu enam ei olnudki. Nüüd siis jõuluettevalmistuste juurde. Võtan osa IT jõulurõõmu projektist ja olen ikka täitsa mures. Kõik mu esialgsed plaanid purunesid peale loosimistulemuste teadasaamist. Kahjuks tegelab see inimene täpselt samade tehnikatega, nüüd tuleb mul kiiresti midagi uut selgeks saada ja siis sellel uuel alal ka nii palju areneda, et midagi ilusat valmis teha.

Karu tekk ja kanga värvimine

Plaanis oli teha midagi lapitehnikas, kasutades valla sümboolikat. Mõtlesin mis ma mõtlesin aga see sümboolika värk ei läinud mulle ikka kohe üldse "peale". Ainus, mis mõte liikuma pani, oli karu. Ja kuna väljas kole sombune ja kurb sügis, siis valmis selline seinavaip, mis pigem sobis jäädvustama minu hetkemeeleolu, mitte kogu valda.
Karu motiiv ei ole ka puhas omalooming. Kunagi kellegi kunstniku (mitte eesti) blogis oli selline visand, mille endale maha joonistasin aga autori nime üles ei kirjutanud, nüüd muidugi väga kahju. Metsaga ma ka rahule ei jäänud. Kuna puutüve mustriga kangast ei ole ma veel kohanud siis tuli seda ise looma hakata. Olengi paar viimast päeva kanga värvimisega tegelenud. Kõigepealt ostsin marmoriseerimispulbri, segasin selle veega, ootasin tunni ja tilgutasin peale kangavärve. Siis selgus, et kangavärvid (eranditult kõik, mida ma proovisin) osutusid nii rasketeks, et vajusid põhja ja kasu neist ei olnud. Olukorra päästsid aga siidivärvid, mis sobisid väga hästi. Kogu sellest mäkerdamisest on mul ainult üks pilt, see siiKas meenutab veidi puutüve? Loodan, nendest kangastest uue vaiba teha aga siis juba sellise, millega ise ka rahule jään. Värvitud sai ka siis musta, pruuni ja sinist kangast marmoriseerimistehnikas. Pildid jäid aga digikasse, mis Tartusse rändas ja sinna paariks nädalaks ka jääb.

Kaardid

Minu huvi kaarditegemise vastu sai alguse augustis kui ostsin Embossing creme ja mõned kleebised
Väga mõnus on sellega "pahteldada". Siia pildile on mahtunud mõned mu kaardid. Ainult sellest ei olegi ma aru saanud, kuidas seda kreemi saab üles kohrutada. Tean küll, et kuumutamisega ta kerkib aga ma ei ole suutnud paberile kuumaõhu puhuriga (millega värvi eemaldatakse) läheneda. Aga ega ma ei kurvasta, temaga on niisama ka mõnus mäkerdada. Vaatan, et siia sattusid kolm ühe kleebisega tehtud kaarti. Umbes kolm korda see kleebis kannatabki kasutamist. Muidugi esimene kord on kõige parem, teised korrad peab juba ettevaatlikum olema (kleebis ei jää korralikult paberi külge kinni). Niipalju siis minu uuest mänguasjast aga nüüd on mul juba uued "mänguasjad", mida ma õige pea tutvustan. Homme Põlvasse sõit, maaraamatukoguhoidjate päevale, seal pidi käsitöönäitus ka üleval olema, ootan suure huviga.

Keraamika värvimine

Sel aastal olid linnud pihlakatega üks-null teinud selleks ajaks, kui mina arvasin, et nüüd peaks nad valmis olema. Ja ka mu köögis oli nagu midagi puudu. Kui siis Bauhofi allahindlusest kolm viimast valget kruusi leidsin, siis polnud enam pikka mõtlemist. Vanad keraamikavärvid sai üles otsitud ja paar uut purkigi ostetud. Tulemus on siin.

Suvetekk 2010

Blogisse on jõudnud kaks viimast suveteki mõõtudega 140x120cm. Värvid on veidi hägused, kuna ei osanud digikast õigeid värve välja võluda. Sini-puna-valge tekk oli algselt mõeldud õuemööblile laudlinaks aga laudlina vajab tihti pesemist ja hakkasin kahtlema, kas punane mitte värvi ei hakka andma. Nii saigi vatiin vahele ja jälle üks tekk juurde. Mõlema teki idee on pärit ajakirjast Pachwork 2/2010

Viimased moonid

Selle aasta viimased moonid jõudsid minu aknalauale just enne stiilimuutust (suvekardinete vahetust sügiskardinate vastu). Põhjuse selleks andis asjaolu, et pühapäeval ma ei jõudnud naistega kohtuma ja kuuldavasti nad just sama asjaga tegelesid. Nii ma siis ei tahtunudki teistest maha jääda ja asusin iseseisvalt meisterdama. Alusvärviks on roheline akrüül segatud tilga musta guaššiga ja pealisvärviks helesinine akrüül. Koristamise käigus tulid välja ka juba suvel kaubamajst ostetud salvrätikud.

Purjede all

Mereteemalise teki idee oli mul juba ammu aga materjali ei leidnud kuskilt kuna vaja oli just eri toonides sinist aga siis jäi Abakhanis pilk pidama kunstsiidil ja läkski kohe ostmiseks. Kui ma oleks aga teadnud kui keeruline on selle kinnitamine liimiriidele ja siis väikesteks tükkideks lõikumine siis... tegelikult oli soov nii suur, et oleks ta ikka valmis teinud. Ja siin ta nüüd siis on. Sai esitatud teine ka IT Suurele lapitekikonkursile aga kui pildid välja pandi siis oli selge, et võidulootust kindlasti ei ole. Teisel poolel on samuti sinine läbitepitud siid koos õhukese vatiiniga.

Südameasi

Siin siis õiges suuruses tekk, mis sai esitatud ka Isetegija Suurele lapitekikonkursile. Oleks ma enne teadnud kui kaua selle motiivi kokkusaamisele ja õmblemisele aega kulub poleks ma küll tegema hakanud. Algul tundus kõik väga lihtne aga erinevaid värvitoone kulus palju ning kõik tuli ju eraldi lahti lõigata. Motiiv ajakirjast Pachwork 2/2010 See väike lastetekk sai tehtud siis selle tekki jääkidest. Suur tekk ise on hästi paks, vahel paks mahuline vatiin ja plaan see vanemale tütrele anda.

Lastetekk 2010 II

Teine lastetekk mõõtudega 140x120 cm, mis läks naabervalla lastele.

Lastetekk 2010

Üks naabervalla lastele s.t. vastsündinud beebidele kingituseks läinud tekk.

Mõõdud 140x120 cm Ei saa aru, mis suhe mul sel suvel selle kollase ja sinisega on. See rohkem psühholoogi teema vist, ise küll mõistliku seletust ei leia. Aga teisi värve sai ikka ka tehtud. Täna just arvutasin, et aprillist alates on valminud 6 lastetekki (140x120) ja 6 suurt tekki. Appi! Kas ma muud enam teha ei oskagi? Ja plaanis on veel .....

Luiged

Suur suvine tekk luikedega. Palkmaja tehnikas, varem ei olegi sellist kombinatsiooni kasutanud, tepitud üle ruutude diagonaalis. Mõõdud

200x170 cm

Reijo tekk

Läheb lahti. Näitan ära, millega ma sel kuumal suvel tegelesin. Kuna ma rannas pikutaja ei ole siis sai ventilaatorite abil edukalt õmblemisele pühenduda. Kuuma triikrauaga pressimine oli küll veidi raskendatud aga mitte võimatu. See tekk siin valmis tegelikult üsna suve algul kui kuumalainet veel aimatagi ei osanud.. Mõõdud peaksid olema 200x170cm Pean nüüd veidi pildialbumites tuhnima, siis panen ta teised tekid üles, neid ikka on natuke.

Oliver Kristjani tekk

Palkmaja tehnikas nagu roosa padigi, Mõõdud 110x140

Maasikad

Kiiresti oli vaja kingitust. Sukeldusin kangakarpi, natuke aega masina taga ja valmiski maasikatega linik, juurde suur taldrik ja valmis ta oligi: lihtne ja tagasihoidlik. Tahtsin just kirjutada, et nüüd tuleb käsitöösse suurem paus sisse seoses Põhja-Norra reisiga aga siis meenus, et mul on juba kaasa pakitud üks suuremat sorti heegeldamistöö: aknakardin. Eks paistab, palju aega mul selle töö jaoks seal jääb.

Roosa lapitehnikas padi

Ühele väikesele tüdrukule oli patja vaja. Ei olnudki varem sellist palkmaja plokki kasutanud, jäin täitsa rahule, võib teine kordki mõne töö puhul kasutada. Kogu padjakate on mõlemalt poolt läbi tepitud, sees teine padi.

Tiffani tehnika

Jälle sai klaasvitraazi katsetatud, seekord Vahtra turismitalu õuel. Ei ole just kõige õigem suvine tegevus aga mina isiklikult olen valmis seda tegema nii suvel kui talvel, nii päeval kui öösel, andke ainult klaasi. Seekordne katsetus oli kolmas ja tasapisi uurin töövahendite hankimise võimalusi nii et mine tea...

Päikeseprint

Mõnus tegevus päikeseliseks suvepäevaks. Sobib mäkerdamiseks nii kaheaastastele kui vanematele. Olen tulemusega rahul. Tööd jäävad esialgu oma järge ootama, et neist kunagi linikud, kottid või midagi sarnast võiks saada.