Sunday, January 25, 2009

Siin on siis see tegelane, kelle pärast ma närvivapustuse pidin saama. Hommikul talli minnes oli siruli maas ja elumärgid olematud. Kuigi kõik lõppes hästi, oli minu jaoks see viimase 10 aasta suurim ehmatus ja jätkub seda ka järgmise kümnendi jaoks. Hobuinimestele teadmiseks, et tal olid koolikud eht tiirud.

Toidame linde. Kui varem on nad toitunud viljakuivati jääkidest siis sel aastal on nad spetsiaalse poetoidu peal (seemned ja pallid). Meie aia toidulauda külastavad rasvatihased, põldvarblased, koduvarblased, sootihased ehk salutihased, 2 talvikut ja vist üks väike-kirjurähn. Üks küll aga sööb mitme eest ja teisi ligi ei lase. Siin ta ongi, pildistatuna läbi tütre akna.

Päris kaua ei ole siia sattunud. Vahepeal on uus aasta alanud ja minagi aasta vanemaks ja targemaks saanud. Päriselt ka. Kui veel mõned aastad tagasi tundus, et aastad muudkui tulevad ja tulevad aga seda vanainimese tarkust ei paista kuskilt siis nüüd juba tunnen, et mingi elutarkus ikka on. Vahepeal sai kõvasti küpsetatud ( uus aasta, poja sünnipäev ja enda sünnipäev ja...) Valmisid mitmed toorjuustu tordid. Pildil vaarikatort. Õppisin kasutama zelatiinilehti (valgeid ja punaseid).